MTÜ “Eesti Vabadusliikumine” ettepanekud Valimisliidu programmi

I Hariduse valdkonnas

Kuna EV-s puudub hariduskontseptsioon ja selge nägemus sellest, mis on meie hariduse eesmärk ja kuhu me tahame riigina ja rahvana välja jõuda, siis on vaja välja töötada kindel programm väärtustekeskse ühiskonna loomiseks. Selleks:

1. luua õpetajate õpetamise programm – nende endi harituse omandamiseks täiendkoolituste süsteemi kaudu, et olla vaimsuse eeskujuks lastele, et tõestada neid väärtusi, mida nad lastele õpetavad;
2. tõsta õpetajate palk vähemalt kahekordseks keskmise ametliku palgaga võrreldes normtundide täitmise korral;
3. haridussüsteem ümber kujundada faktide õpetamiselt iseloomu ja mõtlemisvõime kujundamiseks;
4. anda hariduse asemel haritust;
5. vabastada õppeained mõttetust ballastist;
6. muuta hariduse andmine ainekeskselt lapsekeskseks;
7. igasse õppeainesse viia sisse inimlikud väärtused – tõde, sisemine rahu, õiglane toimimine, armastus ja vägivallatus (mitte ainult teiste, vaid ka iseenda suhtes);
8. mitte suruda lastele peale usuõpetust, vaid õpetada kõigi usundite alusprintsiipe, jättes lapsele vabaduse valida enda suhtumine religiooni;
9. saavutada ühtsuse tunnetamine looduse ja looduga;
10. õpetada võrdväärset suhtumist teistesse rahvastesse, rassidesse, keeltesse, seisustesse ja usunditesse, tunnustades erinevaid kultuure, tavasid, kogemusi ja omapära;
11. sisendada austust vanematesse inimestesse, ühiskonda, eelnevate põlvkondade vaimsesse pärandisse ja kõigisse elu avaldusvormidesse tervikuna;
12. investeerida haridussüsteemi riigieelarvest vähemalt 8% RKP-st;
13. kindlustada tasuta haridus riiklikes koolides ja ülikoolides. Erakoolid võivad olla tasulised, kuid peavad toetuma samale hariduskontseptsioonile;
14. valmistada ette ja viia läbi järkjärguline eetiline revolutsioon, mis aitaks vabastada riigi praegu levivatest pahedest;
15. lõpetada riigi vaenulik poliitika noore põlvkonna suhtes. Riigil, mis üritab kokku hoida õppijate ja õpetajate arvelt, ei ole tulevikku.

II Perepoliitika valdkonnas

1. pikaajalise laenu võimaldamine noortele oma kodu rajamiseks, garanteerijaks Eesti riik (või Tallinna linn);
2. pikaajaline laen kustutatakse peale neljanda lapse sündi. Laenu antakse vähemalt kahe lapse olemasolul;
3. lapsega ema saab lapsepalka vähemalt 25% keskmisest palgast enam kuni lapse kooliminekuni;
4. tasuta koolilõunad kuni keskkooli lõpetamiseni;
5. tasuta raamatud ja töövihikud koolides;
6. üksikemadele tasuta sõit ühistranspordis ja eluaseme kompensatsioon;
7. tasuta arstiabi kõigile;
8. iga lapse sünni puhul vanematele ühekordne toetus 10 000 krooni.

III Majanduse valdkonnas

1. uuendada ja täiustada Eestis leiduvate loodusvarade (graniit, paekivi, muldmetallid, puit, fosforiit, põlevkivi, puhas põhjavesi, kalavarud jne) tootmise tehnoloogiaid, et säästa loodust ja muutuda uute tehnoloogiliste kaupade eksportijaks;
2. Eesti Energia müüa 49% ulatuses eesti rahvale rahvakapitali aktsiate emiteerimisega, kasutades saadud tulu energiasüsteemide renoveerimiseks ja elektrihinna alandamiseks;
3. taastada kontroll enamusaktsiate osas Eesti Telefonis ja Eesti Raudtees aktsiate tagasiostu kaudu;
4. energeetikatööstuses soodustada tuule- ja päikeseenergia tootmist ja arendamist, asuda tootma tuulegeneraatoreid ja päikesepatareisid;
5. paigaldada Soome lahe alla elektrikaabel elektrienergia ekspordiks Skandinaaviasse;
6. taastada Eestis tselluloosi ja paberitööstus;
7. hinna- ja tollipoliitika abil soodustada Eesti puidu müüki Eestis paiknevatele tselluloosi-, paberi- ja mööblitööstustele;
8. loodushoiu edendamiseks kehtestada saastemaks;
9. maksustada välisfirmade ja pankade puhaskasum vähemalt 10%-lise deebetmaksuga.

IV Põllumajanduse valdkonnas

1. võimaldada tootmisega tegelevatel taludel suurendada oma põllu- ja metsamaa pindasid vabade riigi- ja munitsipaalmaade arvelt. Otsustavalt keelata põllumajanduslike maade ärastamine kinnisvaraarendajatele;
2. võimaldada talunikele riigi garantiiga pikaajalist krediiti tootmisvahendite ja tehnika soetamiseks. Selleks luua riiklik pikalaenu pank, kuhu kaasata ka talunike esindajaid;
3. taastada külameiereid, juustutootmine taludes, sojaoa, rapsi, lina ja teiste Eestile omaste kultuuride kasvatamine. Eesti riik peab saama taas iseenda varustajaks teravilja, juurvilja, piima- ja lihatoodetega;
4. rekultiveerida mahavõetud metsad, karmistades edaspidi kontrolli metsavarumise üle;
5. soodustada mahepõllumajandust, kasutades väetiseks järvemuda, merevetikaid, sõnnikut ja lupja, põlevkivituhka, turvast ja muid looduslikke komposte;
6. Eesti valitsusel taotleda EL-ilt põllumajanduskvootide suurendamist oma tarbeks toodetavate toitainete osas;
7. otsustavalt keelata geneetiliselt muundatud toitainete turustamine, GM-seemnete ja –kultuuride kasutamine Eestis. Viia läbi laiaulatuslik selgitustöö GM-toitainete kahjulikkusest ja oma kliimavööndi geneetilise mäluga toiduainete kasulikkusest inimeste tervisele.

V Kalanduse ja meretranspordi valdkonnas

1. nõuda valitsuselt Eesti rannikumere (shelfiala ja territoriaalvesi, ligi 20 000 ruutkilomeetrit) lülitamist Eesti Vabariigi territooriumi juurde ning võtta see piirkond riigi jurisdiktsiooni alla;
2. täiustada seadusandlust ja eraldada riiklikke vahendeid väikesadamate, lautrite ja rannakülade taastamiseks;
3. taotleda Eesti kalapüügikvootide otsustavat suurendamist EL-ilt;
4. taastada ranna- ja väiketraalpüük Eesti rannikumeres. Selleks anda sooduslaenusid rannakaluritele, ühistutele, kalatöötlejatele ja väike-ettevõtjatele lõhutud tootmisvõimsuste ja kalalaevastiku taastamiseks. Töötada välja kohalikku kalapüüki soodustav seadusandlus ja hinnapoliitika;
5. moodustada Riigikogu juurde merendus-kalanduskomisjon, mille töösse kaasata selle ala spetsialiste ja teadlasi. Koondada kalanduse ja meretranspordi küsimused ühe ministeeriumi alla ning komplekteerida see struktuur vastava ala spetsialistidega, või luua Meretranspordi ja Kalanduse Ministeerium;
6. taastada Eesti Mereihtüoloogia Laboratooriumi töö, varustada see kõige vajalikuga rannikumere ja siseveekogude monitooringu korraldamiseks ning prognooside koostamiseks kalamajanduse ratsionaalseks arenguks. Kaasata mereuuringute läbiviimiseks ülikoolide ja teadusasutuste teadureid;
7. taotleda Eesti suurematele saartele eristaatust tax-free kaubanduse taastamiseks reisilaevadel (analoogiliselt Ahvenamaa, Gotlandi, Ölandi ja teistega);
8. alustada tööd (seadusandlus, soodustused, riiklike struktuuride loomine jne.) Eesti laevade ületoomiseks sõitma Eesti Vabariigi lipu alla.

VI Poliitika valdkonnas

1. korruptiivse  ringkäenduse likvideerimine riigiasutustes;
2. korporatiivse valitsuseliidi väljavahetamine oma ala tundvate ja eetiliste spetsialistidega;
3. rahvuslikku majandussektorit toetavate investeeringute eelistamine välisfirmadele kasulikele investeeringutele, rahvusliku majanduse järkjärguline taastamine;
4. teenuste ja allhangete põhiselt tootmiselt üle minna valmistoodangu põhisele tootmisele;
5. lõpetada valitsevate erakondade valimiskampaaniate rahastamine riigi eelarvest;
6. kodumaise toiduainete tootmise soodustamine, talutoidule turgudel eeliste loomine, kodumaise turu kaitsmine rahvusvaheliste lepingutega;
7. inimeste tervisele kahjulike keemiliste ravimite keelustamine ja looduslike ravimite tootmise arendamine;
8. sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja rahvusliku koguprodukti (RKP) ning keskmise palga arvestamise mõistetega manipuleerimise lõpetamine (SKP sisaldab endas ka mitteresidentide puhaskasumit, mis maksuvabalt riigist välja kanditakse, ometi arvestatakse elanike keskmist palka, ja loomulikult riigiametnike paljukordset keskmise palga kordust SKP, mitte RKP järgi). RKP järgi arvestades väheneksid kõik näitajad, s.h. ka riigiametnike palgad umbes 30%;
9. suureneva polariseerumise (rikkad, vaesed) ja sotsiaalsete pingete kasvu peatamine pere- ja kodanikukeskse seadusandluse ja poliitikaga;
10. firmade puhaskasumite reinvesteerimine kodumaisesse tootmisse (erinevalt EL põhiteesist kapitali vaba liikumise kohta).

Valter Sääsk, MTÜ “Eesti Vabadusliikumine” esimees