Kogu tsiviliseeritud maailma teadlased ja energeetikud murravad pead leidmaks alternatiivseid energiatootmise võimalusi, et lõpetada fossiilsete kütuste põletamine enne, kui need ise jäägitult lõpevad. Globaalse soojenemise ja uue energiakriisi tõenäosuse tingimustes on muude võimalike energialiikide kasutuse kõrval tuuleenergia võitmas populaarsust paljudes riikides. Tuulegeneraatorite idee hakkas arenema juba 19. sajandi lõpul, mil ameeriklased töötasid välja ja patenteerisid mitmeid nende tüüpe. Siiski saabus tuulegeneraatorite hoogne areng alles 1920-ndatel aastatel tänu Taani inseneride pingutustele. Turuliidriks on praegu Saksamaa, kes ka installeeritud tuulegeneraatorite koguvõimsuse poolest on esimene tänu heale seadusandlusele, hinnapoliitikale ja dotatsioonisüsteemile.
Eestis ületab soojuselektrijaamade ja teiste energiaseadmete võimsus hetkel riigi sisemist tarbimisvõimsust. Seepärast pole riikliku energiapoliitika kujundajad huvitatud tuuleenergia kasutuselevõtust. Ometi peaks energeetika arengus silmas pidama tulevikku, mil põlevkivi varud hakkavad ammenduma. Prognooside kohaselt jätkub seda praeguse kasutamise tasemel kuni 50 aastaks. Üheks võimaluseks ongi seni veel Eestis vähepopulaarne tuuleenergia, kui tõeliselt alternatiivne ja taastuv energiaallikas.
Tuuleenergia rakendamise kriteeriumiks on tema majanduslik tõhusus. Viimased andmed näitavad selle energialiigi omahinna pidevat vähenemist ja tuule KWh on juba praegu odavam paljudest traditsioonilistest energialiikidest. Pealegi ei muuda tuuleenergia Maa energiabilanssi.
Tuuleenergia kasutuselevõttu aitas hoogustada uus energiaseaduse muudatus, mille Riigikogu 11. juunil 1998 vastu võttis. Uus seadus kohustab elektrivõrke keskkonnasäästlikult toodetud alternatiivenergia tootja käest ära ostma hinnaga, mis on 90% kodutarbija põhitariifist ja kehtestab 0%-lise käibemaksu määra tuule– ja vee– energiale kuni 31.12.2006. aastani. Praegu oleks see umbes 50 senti KWh. Tuuleenergia omahind on juba lähenemas sellele piirile. Eesti Energiast võib lähitulevikus saada liitlane, kes uutes tuulefarmides tuleks tuumikaktsionäriks.
Millised oleksid Eesti võimalused tuuleenergia tootmiseks?
Praegu on Eestis põlevkivienergia veel tuule omast odavam. Olukord võib aga muutuda õige pea, kui ka Eestis kehtestatakse süsinikdioksiidimaks nagu Soomes, Rootsis, Taanis, Hollandis ja mujal. Eesti on oma pika rannikuriba ja suure tuulepotentsiaaliga sobiv tuulegeneraatorite paigaldamiseks. Tuuleenergia laiem kasutamine aitaks kaasa nii Eesti kui Euroopa riikide energiapoliitika peamiste eesmärkide – energiaturu liberaliseerimise, energiatootmise hajutamise ning riikliku julgeoleku saavutamisele.
Tuuleparkide rajamisega kaasneksid ka märkimisväärsed välismaised otseinvesteeringud, mis kindlustaks Eestile positiivse investeerimiskeskkonnaga, progressiivse ja säästlikult mõtleva riigi maine.
Eesti saartel ja rannikualadel on aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast üle 4 m/sek. suuremal osal lääne- ja loodepiirkonnast ületab aasta keskmine 5 m/sek, mõnes kohas isegi 6 m/sek. Seega on Eesti saared ja rannik Euroopa üks tuulisemaid piirkondi ja tuuleenergia tootmiseks majanduslikult otstarbekad.
Paneme tuule raha teenima!
Seni on tuuleenergia Eestis olnud väheste fanaatikute hobi, kuid peagi võib sellest saada paljude maaomanike tulus äriprojekt. Hiljuti kirjutas Äripäev kellestki Põhja-Saksamaa talumehest, kes muutis oma talu 14 generaatoriga tuulepargiks.
Tuulisematel päevadel toob iga generaator talle sisse kuni 500 saksa marka päevas, kokku seega 7000 DEM-i. Miks siis meie oma tuulistel kaldapealsetel ei võiks tuult kasutada rahateenimiseks – muu maailm ju teeb nii!
Vello Selg, Eesti tuuleenergia üks aktiivsemaid entusiaste, seletab lihtsat asja nii: “Rahvas ostab tuuliku aktsiaid. Panga asemel pannakse raha tuulegeneraatoritesse. Iga-aastased dividendid on elektrihinna sees, seega pole riski. Näiteks Baltic Energie aktsionärid teenivad igal aastal 7,5% dividende ja nad on 14 aasta pärast aktsionärid tõelisel kinnisvaraobjektil. Saaremal toetavad tuulegeneraatorite projekte isegi usuühingud. Kirik paneb oma raha tuulikutesse, mitte panka. Miks mitte kasutada tuult teenimiseks?”
Tuuleenergia kasutamist pidurdavad tegurid ja tuulegeneraatorite rajamise võimalik strateegia Eestis.
Tuuleenergia kasutamist parimates tuulepiirkondades (Saaremaa, Hiiumaa,Eesti lääne-, loode- ja põhjarannik) takistab kõrgepingevõrkude ebarahuldav seisund ja levinud väärarusaam, et tuule muutuva tugevuse tõttu halvendab tuulegeneraator nõrga elektrivõrgu tööd. See väide võis osaliselt õige olla vanemat tüüpi väikeste generaatorite puhul, kuid nüüd on tehnika juba kaugele arenenud.
Võimalik arengustrateegia võiks ette näha Eesti loode-, põhja- ja läänerannikule esimeste 5-20 MW suuruste piloot- tuuleelektrijaamade rajamist ning Saare- ja Hiiumaa kõrgepingeliinide korrastamist. Tuuleenergeetika arendamisel ääremaades tuleks kasutada selliseid tuulejõuseadmeid, mis on võimelised toetama nõrkade võrkude tööd ning alustada autonoomsete soojust ja elektrit tootvate väiksemate tuulejõuseadmete tootmist Eesti enda tööstuse baasil.
Tuuleenergia kasutuselevõtu hirmud.
Vaatamata tuuleenergia kasutuselevõtu kaalukale positiivsele poolele, on hiigeltuulikute paigaldamisel raskusi, sest inimesed kardavad, et neid hakkab segama tiivikute pöörlemise müra ja ka loodusvaated saavad rikutud. Mis puudutab müra, siis see hirm on täiesti alusetu, sest kõigepealt tiirlevad tiivikud väga aeglaselt (15-40 pööret min.) ja teiseks on kehtestatud teatud kaugusel turbiinist maksimaalne detsibellide arv, mida müratase ei tohi ületada. Generaatorid ja reduktorid aga on paigaldatud kummialustele, et võimalik vibratsioon ei kanduks edasi maapinda. See on ka vastus alalhoidlikele taluperenaistele, kes muretsevad oma kodumuru muttide pärast, sest vaesed loomad pidavat põgenema maapinna vibratsiooni eest. Tõepoolest kasutavad aiapidajad mõnel pool ilma erilise eduta väikeseid käristiga tuuletiivikuid, mis maasse torgatuna peaksid mutte peletama. Suur tuulegeneraator jääb oma vibratsiooniga igale koduaia mutipeletajale alla ja meie aiapidajate “suured sõbrad” võivad oma disainimistööd lõbusalt jätkata otse tuulegeneraatorite kõrval.
Mis kasu tõuseb maaomanikule tuulepargist?
Liberaalse turumajanduse ja Euroopa Liidu põllumajandusdiktaadi tingimustes muutub ääremaade maaomanikel üha raskemaks oma maad kasulikult majandada, sest ei vilja- ega loomakasvatus taga normaalset äraelamist ja ka Euroopa abiraha kukub ainult Euroliitu teenivatele äriprojektidele. Miks mitte rannapiirkondade maaomanikel väärtustada oma maad tuuleparkide rajamise projektides osalemisega!
Tuulegeneraatorid ise, teed, elektrivõrgud, rajatised ja kogu infrastruktuur tuulepargi juures on tõsine investeering, milles maaomanik osaleb oma kinnisvaraga ja mis kindlustab talle kõige vähemalt olulise aktsionäri rolli ja püsivalt laekuvad dividendid.
Valter Sääsk, Eesti Vabadusliikumise esimees