Alles kõlas koolikell siin vaikses koolimajas,
nüüd meel on nukker, süda hell:
pro Rauk meid välja ajab!
Pea mööda saab sest aastat kaks,
kui, lootes saada targemaks,
üle Eesti igalt poolt
siin kokku kogunes “maa sool”.
Sest endistviisi ikka hinnas
on õpetaja maal ja linnas,
kes lastel ravib, silub
kõik valud, võlud, ilud.
Meil naisterahvaid nõnda palju,
et olema pead justkui kalju
selle iluhulga seas,
veel hoides õppetükke peas!
Kui ühel kinni võtad käest,
saad kõrva pihta teise käest,
ma sestap kirjeldamast loobun,
kui lubate, siis vaikselt joobun
ja ütlen, et te poisteperel
kuumaks kütnud noore vere.
Kuid see on juba teine lugu,
sest kahjuks meie meestesugu
polegi nii arvukas
ja tegudelt ka tarmukas.
Jah, kasinalt meil meestesugu,
kuid ega tühjast ole lugu,
kui Rein ja Toivo kõigi eest
on platsis siis, kui vaja meest.
Ah - jaa, pisar silmas, teie ees
veel Sääse-poisist vanamees.
Nii on lugu klassis sees,
nüüd vaatame, kes klassi ees,
kas veenvalt kõlab nende hääl,
et jälge jätta meie pääl…
I KULTUURILUGU
On kultuurilugu nõnda hell,
kui “kellö lüömas oma lell”,
ei kuulamast saa iial villand,
sest pajatamas on Leo Villand.
Koos Hermesega saame tiivad,
mis kultuurivaramusse viivad,
kus reaalia ja dialoog ajas
ning kunstimuuseum igas majas,
kui sahtlist, kirstust, veimevakast,
kummutist ja aidalakast
eksponaate voolab juurde
rahva ühismällu suurde.
Kui kiri algab kirikust
ja rahvatarkus raamatust,
siis Eesti ema, Eesti talu
on me tuleviku alus.
Ning küllap siis me kodu kalli
kui sepp Efaistos taoks metalli,
kultuurgi räägiks omas keeles
ja Pater Deus ka püsiks meeles
ning taipaks plaksutada me
ka vahest päiksetõusule.
II PEDAGOOGIKA AJALUGU
Ei suuda aastasajad peita
saladusi ning ka heita
õppeajaloole pilk,
kui on me ees Maria Tilk.
Ta kaasa viib meid muinasaega,
ka talutarre suitsund laega,
kus Masing, Hurt ja Jakobson
me hariduse hällis on.
Ning kuidas piiratuse trellid
murdsid vaprad vandersellid,
kuis ärkamise puhang käis,
Andresen, Põld ja Juhan Käis
koos veeretasid vankri paigast
ja andsid Venestajal` kaigast…
Meil` kõigest vestab erudiit
ja jõuetuks jääb jesuiit!
III PSÜHHOLOOGIA
Kel “psühho” kõidab meeli,
see kindlalt Pandis Meeli,
ta käe all vaikselt muundub
ka klass, kel üldse puudub
kognitiivne asjataju
ja lühimälust vaevat` aju
pole kuulnud IQ-testist,
sest siiamaani olnud mestis
attention deficite`iga
ning kooliteed käib giidiga.
Kel võimsalt veereb SINA-ratas,
see pole lihtne sita-ratas
ja tal on silmist saati
effect of coctail-party.
Humaansus et ei veaks sind alt:
behave yourself and, shnell, geštalt!
Kui psühholoogid ees ja taga,
siis ükski isiksus ei maga,
vaid endaarengule naaldus –
tasuks ootab transsendaalsus.
IV SOTSIOLOOGIA
Kui ette vaja võtta puuring,
siis kvant-ja kvalitiivne uuring
aitab hädast sotsioloogi.
Ja eks ta veidi selgust toogi,
kui analüüs, ankeet ja koodid
ei anna vastust vanamoodi.
Nii etnograafilises ringis
kui suures Taro-märgis mingis,
otsimas uut narratiivsust
seisab Mare Leino just.
On ju kõik nii visuaalne,
makro-, mikro- ja kausaalne,
kuid siiski meetod deduktiivne,
on selleks puhuks liig intiimne.
Ei aita muu kui abi spetsilt:
küsiks nõu Emilio Reggio`lt!
V MAJANDUSÕPETUS
Oh, mis imevigurid
on turg ja tootmistegurid,
otsesed ning kaudsed kulud,
üldprodukt ja rahvatulu,
makro-, mikromajandus
ja tootmissfääri vajadus!
Võta üht või teist sa jäta,
see pedagoogi pea ei võta
ja pingutusest punab palg,
kuid üritab Ants Kõverjalg.
Sest palk, ja kapital, ja kasum
ka kooli seinte vahel asub,
ning tänapäeva management,
directoring and staffing, rent
üles viivad aktivat
ja kahandavat passivat:
ongi kooli saldo plussis
ning järjest vähem asju vussis.
VI ALTERNATIIVPEDAGOOGIKA
Laskem lapsepõlvel jääda,
laskem lapsel lapseks jääda,
sest lapsel-filosoofil passib
tuua mängud kooli klassi,
alt ära liiga rangest silmast,
pahelisest välisilmast,
et omandada elu mõtet,
endaks olemise võtet,
kus Mountessori, Steiner,Waldov,
kel laste armastus on valdav,
kus tarkusega koos käib paatos,
elulähedus ja -jaatus!
Sest Tiiu Kuurme meile vestab,
mis näitamas, et ikka kestab
kreatiivsus pedagoogikas
ja positiivsus loogikas.
Siis püsib austus lapse vastu
ja lootus jääb, et varsti astub
ellu põlvkond hingega
ning kaob HIT- iidol hingeta…
VII KASVATUSTEADUS
Kas seda tahame, ei taha,
lapsepõlv jääb seljataha,
kodule on liitund kool,
kus huvi, sundus, nõuded, hool,
kus ergutuse, kiidu toel
ka karistus käib uuel moel
ja meie rüblik - tuulaja
on “rääkija” ja “kuulaja”.
Hoogsalt sammub kasvuteadus:
väärtushinnangud ja headus,
mis aastasadu olnud tavaks,
jälle saamas õppekavaks
reaalsuspedagoogikas
ja õpetamisloogikas.
Neid Leida Talts me mällu vormib,
kõik kasvumeetodid ja -vormid,
et valulävi, õiglustunne
iialgi ei suiguks unne.
Et laste kasvatus meil sujuks –
paps ja õps on eeskujuks.
Probleemse lapse lõpetus
on õpetaja õpetus!
VIII ERIPEDAGOOGIKA
Kui ritta seada arvud karmid,
siis näeme, kuis me vead ja armid
välja löövad laste peal,
kes elult ei saa loota head!
Just sellepärast eal ei lõppe
abi -, tugi -, parandõpe,
ka logopeedi abi aitab,
erikoolgi pole laita!
Kuid nagu vestab Ene Mägi,
maailmas sündimas on vägi,
mis püüab lapsed ühte liita,
ka siis, kui areng pole kiita.
Kui keegi hääldabki falsetti,
ei panda teda üksi ketti,
kõik düsfaalijad, düsleksijad
on ühteviisi eksijad
ning arukas ja mõistev abi
aitab puudest auga läbi!
Kõik üheskoos normaliseerub,
hälvik vapralt integreerub:
eks proovige, “or try to say”,
et meil “development delay”!
IX DIDAKTIKA
Teaduslik didaktika
ei olegi eklektika,
sest see on jutuks Rooma Klubis,
kasiinos, kohvikus ja pubis.
Nagu lektor meile maalis:
sunt bona mixta malis!
Igal asjal on kaks otsa,
uskuma peab Jakob Otsa,
sest kasvatusdialektika
on õpsile didaktika!
Kui seni olnud Ats objekt,
siis saama peab tast nüüd subjekt,
kes innovaatiliseks õppeks
on valmis, kuni elu lõppeks.
Kõik kasvu -, õppe -, areng- kavad,
pädevused, kutsed, tavad
ilusasti jätaks meelde
ja mõistaks neid ka võõras keeles,
sest didaktika kui inter - teadus
pole ainult meie seadus,
ta käima hakkab üle ilma
ja muudab suureks laste silmad…
X NÕUSTAMINE JA PEREKONNAÕPETUS
Kui laste isal käes on pudel,
sellest küpseb kriisi mudel
ning eit lööb taadil` pähe panni –
siis abiks Ots ja Indre Kanni!
Et hädalist saaks jõustada,
on vähe ainult nõustada,
vaid selgeks saa empaatia
ja humanism - teraapia.
Siis suudad päästa positsioonist,
afektiivsest emotsioonist,
toibumise -, nutunurgast,
rentslist, kõrtsist, joomaurkast
su abi tõese vajaja
ka lühikese ajaga.
Et lapsed kodus leiaks varju,
siis kaklev, tänitav ja karjuv
ei tohiks olla ükski isa,
vaid endale ja pojal` visalt
ta aina kordaks: “I`m the best!”
Küll siis varsti poja test
ületab kõik lootused
ja isa - ema ootused.
Täis tarkust uut, ei tunne argust,
me teadmata ei hüppa vette,
vaid julgelt “ astume täis hardust
loodus - altar - lapse ette”.
Nii tore oli olla koos
meil ühtses õppimise hoos,
et kaotada ei üksteist taha,
vaid paneks uue märgi maha:
kui jälle käes on jaanikuu,
mu aias peaks üks bar-be-cue!
Autor: Valter Sääsk